18.08. SÜNDINUD

1922Erm, Harri
1927Ello, Harry
1931Tobi, Johan
1943Kokk, Helle
1949Haimi, Toivo
1949Seepter, Andres
1950Kozlov, Sergei
1954Kuropatkin, Vladimir
1956Aaviksoo, Peep
1957Viikant, Katrin
1968Maasikmets, Alges
1986Legušs, Diana
1987Järveoja, Martin

18.08. EESTI SPORDIAJALOOS  

2023kaotas Eesti meeste korvpallikoondis Poolas Gliwices 2024. aasta olümpiamängude valikturniiri poolfinaalis väljakuperemeestele 83:93 ning langes edasisest konkurentsist.
2019lõppes Tallinnas Tondiraba jäähallis juunioride MM maadluses, kus osalesid 67 riigi sportlased. Võistluste edukaim riik oli Venemaa, 16-liikmelise Eesti koondise parimana saavutas Viktoria Vesso 10. koha.
2019püstitas Jekaterina Mirotvortseva Tallinnas Kadrioru staadionil kodustel kergejõustiku meistrivõistlustel Eesti rekordi naiste 10 000 meetri käimises tulemusega 47.37,82 ning parandas eelmist rekordit enam kui pooleteise minutiga. Gerd Kanter tuli aga tulemusega 58.60 13. korda Eesti meistriks kettaheites, Martin Kupper tulemust kirja ei saanud.
2018toimus Valkas 11. korda Eesti ja Läti maavõistlus males sajal laual. Nii nagu 1976. aastal Valkas mängitud esimene matš, nii lõppes ka seekordne jõukatsumine naabrite vahel viigiga 50:50, ehkki esimesel kümnel laual, kus lätlastel oli kohal viis suurmeistrit, õnnestus Eestil võita 5,5:4,5. 11 maavõistlusest on Eesti võitnud viiel ja Läti neljal korral ning kahel korral on tulemuseks olnud viik.
2017uuendas Liina Tšernov Tallinnas Kadrioru staadionil 1 miili jooksu Eesti rekordit, saades ajaks 4.36,36. Eelmine rekord kuulus 1988. aastast 4.41,5-ga Sirje Eichelmanni nimele.
2016lõpetas Rasmus Mägi olümpiamängudel Rio de Janeiros 400 m tõkkejooksu finaali uue Eesti rekordi 48,40 sekundi ja kuuenda kohaga. Olümpiavõitjaks krooniti Kerron Clement (USA) 47,73-ga.
2012Horvaatias Bratinas lõppenud ammulaskmise MM-võistlustel tuli seenioride seas võitjaks Aleksander Karama. Võistkondlikult saavutas seenioride koondis (lisaks Karamale veel Jüri Kadastik ja Inno Kiilaspea) hõbeda.
2012sai Eesti meeste korvpallikoondis EM-võistluste valiksarjas väärt võidu võõrsil, kui Rishonis alistati lisaajal Iisrael 88:86.
2007laskus Argo Mere esimese eestlasena suuskadega alla Kesk-Aasias Pamiiris asuvast 7134 m kõrgusest Lenini mäetipust.
2006krooniti Eesti sprinter Marek Niit Pekingis 200 m jooksus juunioride maailmameistriks. Esimese eestlasena pool staadioniringi alla 21 sekundi läbinud Niidu võiduaeg oli 20,96. Lõpujoone esimesena ületanud (20,89) ukrainlase Dmitri Ostrovski jooks tühistati kõrvalrajale astumise pärast.
2006sai Eveli Saue Haanjas peetud laskeorienteerumise MM-võistlustel sprindidistantsil kuldmedali. Meeste seas oli Armo Hiie neljas.
2004kohtus Eesti jalgpallikoondis MM-võistluste valikturniiril Vaduzis Liechtensteini koondisega ning võitis 2:1. Eesti asus esimesel poolajal Kristen Viikmäe väravast juhtima, teise poolaja alguses võõrustajad viigistasid. 2:1 lõi Joel Lindpere kümmekond minutit enne kohtumise lõppu.
2000sai Vladimir Kljäin Jaapanis peetud juunioride MM-võistlustel sumos kuni 75 kg kaalus hõbemedali.
1999võõrustas Eesti jalgpallikoondis Pärnus Armeeniat ning võitis 2:0. Väravad lõid Marko Kristal 79. ja Dmitri Ustritski 90. minutil. Eesti koondises debüteeris Kert Haavistu.
1991peeti Kiievis autoringrajasõidu N Liidu meistrivõistluste viimane etapp. Klassis vormel Vostok sai kuldmedali Rain Pilve.
1986lõpetas Kanadat esindanud Cindy Õunpuu ujumise MM-võistlustel Madridis 200 m rinnuliujumise finaali viiendana ajaga 2.32,32.
1983said kolm meest Eesti meistrivõistlustel Tallinnas teivashüppes jagu viiest meetrist. Võitis uue Eesti välisvõistluste rekordi 5.32-ga Rein Sokk, teine oli Sven Reintak (5.10) ja kolmas absoluutse rekordi (5.36) valdaja Ramon Lindal (5.00).
1979sai Silva Oja Poolas Bydgoszczis toimunud juunioride EM-võistlustel hõbemedali viievõistluses uue Eesti rekordi 4424 punktiga. Teise rekordi püstitas ta samal päeval mitmevõistluse sees, hüpates kaugust 6.30.
1972püstitas Vjatšeslav Volkov esimese Eesti veemootorisportlasena maailmarekordi, saavutades Moskvas 350 cm³ mootorpaadil 1 km distantsil keskmiseks kiiruseks 72,8 km/h.
1969sai Virve Holtsmeier USA-s Valley Forge’is peetud vibulaskmise MM-võistluste individuaalvõistlusel 12. koha.
1968kogus Rein Aun Armeenias Leninakanis peetud N Liidu meistrivõistlustel kümnevõistluses esimese N Liidu sportlasena üle 8000 punkti – 8026. Aasta varem Magdeburgis püstitatud N Liidu rekord paranes 47 punkti võrra. Auna seeria: 10,5 - 7.07 - 14.98 - 1.83 - 49,4 - 15,2 - 47.52 - 4.30 - 68.40 - 4.38,6.
1966tuli Kadriorus peetud N Liidu meistrivõistlustel vibulaskmises absoluutseks meistriks Asta Vernik.
1963selgusid Kohtla-Järvel esimesed Eesti meistrid kardispordis. Meistriks tulid Väino Allipere (125 cm³) ja Endel Niilson (175 cm³).
1944võitsid eestlased N Liidu meistrivõistlustel kergejõustikus neli medalit, millest kaks olid kuldsed. Eelmisel aastal vallutatud meistritrooni kaitsesid Moskvas odaviskaja Friedrich Issak (60.14) ja kettaheitja Aadu Tarmak (43.15).
1942toimus Kadriorus Eesti - Läti (mis pärast mängu nimetati ümber Tallinna - Riia matšiks) jalgpallikohtumine, mis lõppes eestlaste hävitava lüüasaamisega 1:8. Mängu jälgis staadionil 15 000 pealtvaatajat, mis on senini jäänud suurimaks publikuarvuks Eesti koondise kodumängudel.
1940püstitati esimestel nõukogudeaegsetel Eesti meistrivõistlustel kolm uut Eesti rekordit, neist väljapaistvaim oli Raivo Armi 14.75 kolmikhüppes.
1940võitis Eesti ujumiskoondis Riias Kiši järvel peetud maavõistlusel Läti 66:39. Egon Roolaid võitis 100 m vabaujumise 1.00,0-ga, kuid paraku oli järvele rajatud 50 m ujula 45 cm lühem ning tulemus polnud rekordikõlbulik. Veepallis võitis Eesti 4:1.
1935tuli Arnold Viiding Budapestis üliõpilaste maailmameistriks kuulitõukes 15.38-ga. Odaviskes võitis Gustav Sule 64.96-ga pronksi.
1935viis Koit Annamaa Poris Eesti - Soome maavõistlusel Eesti vasaraheiterekordi 53.07-ga Euroopa tippu. Hooaja lõppedes oli see maailma viies ja Euroopa kolmas tulemus!
1932oli Eesti jalgpallikoondis Tallinnas vastamisi Soomega ja kaotas 0:3.
1929hüppas Sara Teitelbaum Tallinnas Eesti rekordiks kaugust 5.42. See tulemus ületati alles 1953. aastal.
1920sai Harald Tammer Antverpeni olümpia kergejõustikuvõistluste kuulitõuke lõppvõistlusel 13.60,5-ga kuuenda koha.