| 2023 | võitis rattaorienteeruja Lauri Malsroos oma karjääri kolmeteistkümnenda tiitlivõistluste medali, kui sai Tšehhis Jičinis toimunud MM-il sprindis pronksi. |
| 2021 | võitis Viktoria Vesso Venemaal Ufas maadluse juunioride MM-võistlustel naistemaadluse kaalukategoorias kuni 65 kg pronksmedali. |
| 2020 | ujus Merle Liivand USA-s Miamis monolestaga ookeanis 20 kilomeetrit ilma käsi kasutamata ajaga 6:08.27. Saavutusega seotud info esitati Guinnessi rekordite komiteele. |
| 2017 | lõppes autoralli MM-võistluste etapp Saksamaal Ott Tänaku ja Martin Järveoja võiduga. Ford Fiestal kihutanud eestlased edestasid 21 kiiruskatsest koosnenud ralli kokkuvõttes teiseks jäänud Norra paari Andreas Mikkelsen – Anders Jæger (Citroën) 16,4 sekundiga. |
| 2016 | lõppesid Nelijärve Puhkekeskusega külgneval Purgatsi järvel neljandad lendõngeharjutuste
MM-võistlused. Dmitri Borovkov võitis kaugusheidetes Eestile kolm kuldmedalit. |
| 2015 | lõppes Eesti ja Läti teedel sõidetud kolmeetapiline Balti Keti velotuur Ukraina ratturi Andrei Kuliki võiduga. Parim eestlane oli 17. koha saanud Kristian Neemela. Velotuuri lõpetas kokku 88 sõitjat. |
| 2015 | kordas sulgpallur Raul Must eelmise aasta võitu turniiril Sofias. Finaalis sai turniiril teisena paigutatud Must jagu maailma edetabelis 92. kohal olevast prantslasest Lucas Claerbout’st 21:15, 22:20. |
| 2014 | teatas Astana jalgrattatiim oma kodulehel, et eestlasest rattaprofi Rein Taaramäega on sõlmitud aastane leping. Alates 2007. aastast oli Taaramäe kuulunud Cofidise meeskonda. |
| 2011 | lõppes esimene Balti keti velotuur. Neljaetapilise tuuri algusega Vilniuses ja lõpuga Viljandis võitis Erki Pütsep (Alpha Baltic) venelase Igor Bojevi ning Ivo Suure (Nissan ProShop) ees. |
| 2011 | lõpetasid mõlemad Eesti teatevõistkonnad orienteerumise MM-võistlustel Prantsusmaal Savoie' maakonnas kõigi aegade kõrgeima kohaga. Naiskond (Grete Gutmann, Liis Johanson, Annika Rihma) oli kuues, meeskond (Olle Kärner, Peeter Pihl, Lauri Sild) kaheksas. Naistest tuli maailmameistriks Soome, meestest Prantsusmaa kolmik. |
| 2010 | sai Kardo Ploomipuu Hollandis Eindhovenis lõppenud invaujumise MM-võistlustel hõbemedali 100 m seliliujumises. |
| 2008 | sai Gerd Kanter Pekingi olümpia kettaheitevõistluse kolme parema autasustamisel kaela kuldmedali. |
| 2008 | kohtus Eesti jalgpallikoondis Tallinnas maavõistlusmängus Maltaga ning võitis 2:1. Ehkki kaotusseisu jäädi juba 8. minutil, aitasid Ats Purje poolt 22. ja Andres Operi poolt 53. minutil löödud väravad mängu käiku pöörde tuua. |
| 2006 | sai Eesti laskeorienteerumise meeskond (Janek Lauter, Rain Eensaar, Armo Hiie) Haanjas peetud MM-võistlustel pronksmedali. Eesti naiskond (Jane Lauter, Eveli Saue) oli viies. |
| 2004 | teenis judoka Indrek Pertelson Ateenas oma karjääri teise olümpiapronksi. Raskekaalu (üle 100 kg) poolfinaalis Tamerlan Tmenovile (Venemaa) alla jäänud tallinlane alistas medalimatšis itaallase Paolo Bianchessi. |
| 2003 | pidas Eesti jalgpallikoondis Tallinnas maavõistlusmängu Poolaga ja kaotas 1:2. Võõrustajate auvärava lõi üleaja kolmandal minutil Marek Lemsalu. |
| 2001 | tõusis Kaia Kanepi pärast viienädalast vaheaega taas ITF-i kuni 18-aastaste tennisistide edetabeli liidriks ning püsis sel kohal järgmised 8 nädalat. Kokku juhtis Kanepi sel aastal edetabeli 13 nädalat. |
| 1998 | krooniti Erki Nool Budapestis Euroopa meistriks kümnevõistluses. Nool kogus 8667 punkti, tema tulemused üksikaladel olid 10,58, 7.80, 14.40, 1.97, 46,67, 14,68, 40.79, 5.40, 70.65 ja 4.38,00. Hõbeda sai Eduard Hämäläinen 8587 ja pronksi Lev Lobodin 8571 punktiga. |
| 1998 | väisas Eesti jalgpallikoondis esmakordselt Kohtla-Järvet, kus Moldovale kaotati tuhatkonna pealtvaataja ees maavõistlusmängus 0:1. |
| 1997 | oli Eesti jalgpallikoondise vastaseks Tallinnas peetud MM-võistluste valikmängus Austria. Külalised võitsid 3:0, kõik kolm väravat lõi austerlaste kuulsaim ründaja Toni Polster. |
| 1993 | sai Indrek Kaseorg kergejõustiku MM-võistlustel Stuttgardis kümnevõistluses 7911 punktiga 12. koha. Võitis Dan O’Brien (USA) 8817 punktiga. |
| 1990 | lõppesid Moskvas jahilaskmise MM-võistlused, kus N Liidu kaarrajameeskonnas sai hõbemedali ka Peeter Päkk. |
| 1983 | alistas Raili Kadarik odaviskes esimese eestlannana 60 meetri piiri, visates Eesti meistrivõistlustel Tallinnas 60.80. See jäi ka viimaseks rekordiks vana odaga. |
| 1983 | sai Heino Puuste EK-võistluste finaalis Londonis odaviskes maailmameistri Detlef Micheli järel teise koha 85.54-ga. |
| 1979 | püstitas Ivar Stukolkin Moskvas peetud N Liidu ja Kanada maavõistlusel uue Eesti rekordi 200 m vabaujumises ajaga 1.53,65. |
| 1978 | hüppas Silva Oja võistlustel Poris kaugust 6.28, parandades kuu alguses Bukarestis püstitatud Eesti rekordit kahe sentimeetriga. |
| 1978 | lõppesid N Liidu meistrivõistlused ringrajasõidus Vana-Võidu ringrajal. Kaks meistrikulda teenis Lembit Teesalu (250 cm³ ja 350 cm³), Tõnu Maro oli parim 175 cm³ klassis. |
| 1972 | lõppesid Moskvas EM-võistlused allveespordi kiirusaladel. Kaks meistritiitlit saavutas Svetlana Ani. |
| 1942 | püstitas Erich Veetõusme Tallinnas 1500 m jooksu Eesti rekordi ajaga 3.57,0. |
| 1940 | võitis Eesti ujumiskoondis Kaunases peetud maavõistlusel Leedu 66:39. Ujumiskoondisse kuulus ka tulevane kuulus laulja Georg Ots, kes tegi kaasa võidukates teateujumistes. Veepallis võitis Eesti 4:0. |
| 1939 | võitsid Eesti kergejõustiklased Viinis üliõpilaste maailmamängudel kolm medalit. Aleksander Kreek oli kuulitõukes 16.26-ga teine, Friedrich Issak odaviskes 66.79 ja Evald Äärma teivashüppes 3.90-ga kolmandad. Korv- ja võrkpallis saavutati teine koht. |
| 1939 | kogus kümnevõistluses Eesti meistriks tulnud Toivo Õunap 6179 punkti, mis oli Eesti kõigi aegade teine punktisumma. Aleksander Klumbergi rekordist jäi see maha 301 punktiga. |
| 1936 | lõppes Eesti ja Soome jalgpallurite maavõistlus Tallinnas 2:2 viigiga. |
| 1935 | kaotas Eesti jalgpallikoondis Tallinnas alanud VII Balti turniiri esimeses kohtumises 6000 pealtvaataja meelehärmiks Leedule 1:2. Eesti värava lõi esimese poolaja lõpus vahetusmehena sekkunud Nikolai Linberg seisuks 1:1. |
| 1924 | hakkas seni ajakirjana ilmunud “Eesti Spordileht” ilmuma kaheksaleheküljelise ajalehena kaks korda nädalas. |
| 1922 | kinnitati Eesti Spordi Liidu asemikkude kogu koosolekul, et Vabariigi Valitsus on otsustanud eraldada Kadriorus Rohelise aasa staadioni ehituseks. |
