14.08. SÜNDINUD

1907Keres, Robert
1908Altosaar, Erich
1923Piho, Evald
1935Pihelgas, Vello
1949Annus, Teet
1952Raig, Aavo
1955Otsus, Indrek
1959Lust, Eve
1962Kunnus, Kaimar
1963Krutob, Tiit
1968Laas, Lembe
1973Vorontšuk, Leonti
1977Sirelpuu, Janis
2004Petrõkina, Niina

14.08. EESTI SPORDIAJALOOS  

2021lõppesid Tallinnas avamerepurjetamise MM-võistlused. Eesti paatkondade saagiks jäi kolm medalit – klassis ORC C võitis maailmameistritiitli jaht Matilda (kapten Juss Ojala), hõbemedal kuulus Sugar 3-le (kapten Ott Kikkas) ning sama karva medal kuulus klassis ORC B jahile Katariina II (kapten Aivar Tuulberg).
2016saavutas Eesti võistkond Mati Sepa juhtimisel Taanis Svendborgis lõppenud matšpurjetamise lahtistel EM-võistlustel tosina jahi seas teise koha. Võitis Joachim Aschenbrenneri (Taani) jaht finaalieduga 3:2.
2016tegid enne Rio de Janeiros peetud olümpiamänge, nende ajal ja pärastki üle maailma palju meediakajastust saanud kolmikõed Luiged oma olümpiadebüüdi maratonirajal. Kaks neist jõudsid ka üle finišijoone: Lily sai 97. (2:48.29) ja Leila 114. koha (2:54.38). Liina jättis vigastuse tõttu jooksu pooleli pärast 20. kilomeetrit.
2015lõpetati võrkpalli Euroopa liiga hooaeg nelja parema meeskonna finaalturniiriga Poolas Wałbrzychis. Alagrupiturniiril kõik kümme mängu võitnud Eesti meeskond jäi poolfinaalis alla Makedooniale 0:3 ning pronksimängus sama tulemusega ka Poolale, keda esindas teine koosseis. Liiga võitjaks tõusis Sloveenia meeskond.
2013tegid Eesti ja Läti Tallinnas jalgpalli maavõistlusel 1:1 viigi. Eesti asus Dmitri Kruglovi väravast mängu juhtima 68. minutil, kuus minutit hiljem Artūrs Zjuzins viigistas.
2010püstitas Triin Aljand EM-võistlustel Budapestis 50 m vabaujumise poolfinaalis Eesti rekordi 25,12 ja kindlustas endale finaalikoha. Eelmise rekordi (25,28) oli Jana Kolukanova püstitanud 2005. aasta juulis.
2010püstitas Eesti meeskond koosseisus Andres Olvik, Martti Aljand, Martin Liivamägi ja Vladimir Sidorkin EM-võistlustel Budapestis uue Eesti rekordi 4 x 200 m vabalt teateujumises ajaga 7.41,03. Senine rekord pärines 1985. aastast, mil Allan Kiil, Aivo Liiv, Argo Tammemäe ja Ivar Stukolkin said Moskvas ajaks 7.44,88.
2008püstitas Miko Mälberg Pekingi olümpiamängudel uue Eesti rekordi 50 m vabaujumises 22,37 sekundiga. Üle kaheksa aasta püsinud Indrek Seile kuulunud rekord sai alistatud 0,28 sekundiga.
2001pandi nurgakivi Pääsküla siseujulale.
2000sai Maret Ani Itaalias Riminis peetud tenniseturniiril teise koha. Paarismängus saavutas Ani koos Margit Rüütliga turniirivõidu.
1999võitis Pavel Loskutov Helsingi linnamaratoni ajaga 2:19.18.
1983tulid N Liidu meistriteks mootorrataste ringrajasõidus Luule Tull (naiste 175 cm³), Lembit Teesalu (125 cm³ ja 250 cm³) ning Jaan Villert – Tiit Karus (750 cm³ külgvankrid).
1977saavutas Enn Sellik EK-võistluste finaalis Helsingis 5000 m jooksus inglase Nick Rose’i järel teise koha ajaga 13.29,20.
1966läbis Mart Vilt Dnipropetrovskis 1500 m ajaga 3.42,2 ning tuli N Liidu meistriks.
1952tuli Eesti ringrajasõitjatest sel aastal ainsana N Liidu meistriks Õilme Gustel naiste 350 cm³ klassis.
1949avati Budapestis ülemaailmse noorsoofestivali X spordimängud. Korvpallis kuulusid võidukasse N Liidu meeskonda Joann Lõssov ja Ilmar Kullam, vabamaadluse poolraskekaalus võitis kulla August Englas. Georg Gilde sai 4 x 100 m teatejooksus hõbeda.
1946tuli Moskva Spartak eestlasest jalgpallitreeneri Albert Vollrati juhtimisel N Liidu karikavõitjaks, alistades lisaajal Tbilisi Dünamo 3:2.
1938lõppes Kaunases Eesti - Leedu maavõistlus kergejõustikus. Eestlaste ülekaal oli mäekõrgune - 106:63. Püstitati ka kolm rahvusrekordit.
1938võitsid eestlased Riias Kiši järvele rajatud ujulas teise Eesti - Läti maavõistluse ujumises 66:34.
1937lõppes Stockholmis 7. maleolümpia, kus Eesti meeskond saavutas 41,5 punktiga seitsmenda koha. Esikolmikusse tulid USA, Ungari ja Poola. Esimesel laual oli Paul Keres paremuselt teine, kogudes 15 partiist 11 punkti. Esmakordselt mängis maleolümpial kaasa Paul Schmidt, kes sai teisel laual 16 partiist 8 punkti.
1920avas Belgia kuningas Albert Antverpenis ametlikult VII nüüdisaegsed suveolümpiamängud, esimesed pärast I maailmasõda. Eestist oli Belgia sadamalinna saadetud 14 sportlast, Eesti lippu kandis avadefileel Harald Tammer.