| 2022 | Norras Hankøs lõppenud avamerepurjetamise EM-võistlustel võitsid eestlased kolm medalit. Klassis ORC C saadi kaksikvõit – esikoht läks jahile Katariina II (kapten Aivar Tuulberg) ning hõbe Matilda 4 (Juss Ojala) meeeskonnale. ORC B klassis saavutas Olympic Tiit Vihuli juhtimisel kolmanda koha. |
| 2019 | lõppes Nõmme Kalju eurohooaeg, kui Tallinnas Lilleküla staadionil kaotati jalgpalli Euroopa liiga kolmanda eelringi korduskohtumises Luksemburgi klubile F91 Dudelange 0:1. Kahe mängu summas jäädi vastasele alla skooriga 1:4. |
| 2016 | peeti olümpiamängudel Rio de Janeiros meeste kettaheite finaal. Viimases voorus 66.58 heitnud Martin Kupper sai neljanda ja esimesel katsel 65.10 kirja saanud Gerd Kanter viienda koha. Kulla võitis sakslane Christoph Harting 68.37-ga. |
| 2014 | lõppesid Suure-Jaanis noorte MM-võistlused rendžus, mängiti kuues grupis vastavalt vanusele ja soole. Võõrustajatel läks kõige paremini kuni 23-aastaste meesjuunioride seas, kus meistriks krooniti 16-aastane Martin Hõbemägi ja pronksi sai Villem Mesila. |
| 2014 | teenis Gerd Kanter tiitlivõistlustelt kettaheites kümnenda medali. EM-võistlustel Zürichis sai eestlane favoriidi Robert Hartingu järel hõbeda (tulemused vastavalt 66.07 ja 64.75). Samal päeval kavas olnud meeste 400 m tõkkejooksu poolfinaalis parandas Rasmus Mägi juba kolmandat korda suve jooksul Eesti rekordit, saades ajaks 48,54. |
| 2013 | võitis Gerd Kanter tiitlivõistlustelt oma üheksanda medali kui sai MM-võistlustel Moskvas meeste kettaheites tulemusega 65.19 pronksi. Maailmameistriks krooniti sakslane Robert Harting (69.11), hõbeda pälvis poolakas Piotr Małachowski (68.36). |
| 2012 | tervitati Tallinnas Vabaduse väljakul olümpiamängudelt Londonist medaliga koju saabunud Heiki Nabit ja Gerd Kanterit. |
| 2010 | ujusid Viimsi Veeklubi liikmed Bruno Nopponen ja Romet Tepper Kihnust Pärnusse, kulutades umbes 40 km pikkuse veetee läbimiseks ligi 16 tundi. |
| 2010 | püstitas Martin Liivamägi EM-võistlustel Budapestis 54,33 sekundiga Eesti rekordi 100 m liblikujumises. |
| 2008 | mängis Kaia Kanepi Pekingi olümpiamängude tenniseturniiril veerandfinaali saamise nimel hiinlanna Na Li’ga ja kaotas 6:4, 2:6, 0:6. Kokkuvõttes jäi Kanepi jagama 9.- 16. kohta. |
| 2006 | lõppesid veemoto O-125 klassi EM-võistlused Saksamaal Bitterfeldis peetud viimase etapiga. Kaksikvõidu said eestlased Toomas Mets ja Lembit Aaslav-Kaasik. |
| 2005 | võitis Kristina Šmigun suusatajate suvise võistluse Saku Suverulli juba kaheksandat korda. Meestest võidutses venelane Vassili Rotšev, Eesti parimana oli Andrus Veerpalu 13. |
| 2004 | avati Ateenas XXVIII nüüdisaegsed olümpiamängud, avamisel kandis Eesti lippu olümpiavõitja Erki Nool. |
| 1998 | tegi doktor Toomas Tein Maarjamõisa haiglas Jane Salumäele jalaoperatsiooni. Sellest tingitult ei saanud Eesti parim naismaratoonar kolm nädalat harjutada ning pidi loobuma EM-võistlustest. |
| 1998 | toimus Otepääl Eesti Olümpia-õppetreeningkeskuse Tehvandi nõukogu ja Tartu Ülikooli Kääriku Spordibaasi nõukogu esimene ühiskoosolek, mis pani aluse sihtasutuse Kääriku-Tehvandi Olümpiakeskus loomiseks. |
| 1994 | sai Erki Nool kergejõustiku EM-võistlustel Helsingis kümnevõistluses 7953 punktiga 10. ja Andrei Nazarov (7894) 11. koha. Euroopa meistriks tuli prantslane Alain Blondel 8453 punktiga. |
| 1994 | sai Margrit Tooman Sheffieldis peetud moodsa viievõistluse MM-võistlustel 5271 punktiga viienda koha. |
| 1983 | krooniti Eesti juurtega soomlanna Tiina Lillak Helsingis esimeseks naiste odaviske maailmameistriks 70.82-ga. |
| 1981 | lõppesid Hispaanias Burgoses MM-võistlused mudellennus. Purimudelite klassis F1A sai Andres Lepp hõbemedali, meeskondlikus arvestuses aga kulla. |
| 1978 | tuli Raul Sarap N Liidu meistriks autode ringrajasõidus klassis vormel Eastern. |
| 1972 | lõppesid Pirital N Liidu meistrivõistlused mootorrataste ringrajasõidus. Eestlastest pälvisid meistritiitli Kuno Ruuber (noorte 125 cm³) Villi Lepik (125 cm³), Martin Saar (175 cm³), Lembit Teesalu (350 cm³) ning Vambola Helm – Kuulo Neuhaus (350 cm³ külgvankrid). |
| 1972 | püstitas Raissa Ruus Moskvas Eesti rekordi 1500 m jooksus ajaga 4.14,2. Rekordiks jäi see tulemus enam kui üheksaks aastaks. |
| 1966 | püstitas Ergas Lepp Kingstonis peetud Rahvaste Ühenduse mängudel Kanada rekordi 1 miili jooksus 4.01,0. Seda tulemust ei ületanud XX sajandil ükski Eesti jooksja. |
| 1961 | jooksis Peeter Varrak esimese eestlasena 800 m alla 1.50. Moskvas oli tema aeg 1.49,1 ning kolm aastat tagasi tema enda poolt püstitatud rekord paranes korraga 1,3 sekundi võrra. Nelja aasta jooksul parandas Varrak rekordit neli korda (1.52,1 – 1.49,1). |
| 1949 | tuli Aleksander Kreek Stockholmis peetud võistlustel kuulitõukes 15.30-ga kolmandaks. Tulemus oli Euroopa hooaja edetabeli üheksas. Võitis MR-i valdaja James Fuchs 17.16-ga. |
| 1936 | sai Eesti päritolu Leonard (Len) Einsaar Austraalia kaheksapaadi koosseisus Berliini olümpiamängude sõudmisvõistlustel seitsmenda koha. Austraalia paat oli esimeses lohutussõidus Saksamaa järel teine ning finaali ei pääsenud. |
| 1927 | lõi Eesti jalgpallikoondis Kaunases Leedut 5:0. Kaks väravat lõi Felix Kull, ühe Herbert Kipp (mõlemad olid koondise debütandid!), Eduard Ellmann-Eelma ja Elmar Kaljot. Eesti koondis pidas viimase mängu ungarlasest peatreeneri Antal Mally käe all. Eesti koondise kapten oli August Lass, kes tõusis 20-kordseks internatsionaaliks, Oskar Üpraus pidas oma 25. mängu rahvuskoondises ning püüdis rekordinternatsionaalide edetabelis Arnold Pihlaku uuesti kinni. |
| 1926 | parandas Elmar Rähn Eesti meistrivõistlustel Tallinnas aasta varem püstitatud Eesti rekordit 400 m tõkkejooksus, saades ajaks 57,4 sekundit. See rekord püsis 14 aastat ja viis päeva. |
